Muudkui üks saia söömine käib...

Kuna ilm on Iirimaale iseloomulikult ebastabiilne ja õues suurt teha ei saa (eile sada rahet ja miskit väga lörtsisarnast), koerad ajavad ka veel oma asja ja tööl vaikne, siis ei jää muud üle kui ahi kuumaks kütta ja endale süsivesikuid sisse ahmida! Juba ammu olen tahtnud filo taignast miskit kevadrullide sarnast teha, poest tõin küll taigna ära aga ma ei osanud kohe miskit sinna täidiseks mõelda. Lätlaste poodi on aga viimasel ajal ilmunud miskit kohupiima sarnast, magus ja superhea niisamagi söömiseks! Mõtlesin siis, et segan selle munadega ära ja keeran torusse aga see tuli maru vedel ja nii tulin sellisele ideele... 

Iga kihi vahele paned sulavõid...

Sisse torkasin vaarikaid, et toredam oleks... 

Osad on veel sügavkülmas, kui Klari nädalavahetusel tuleb siis äkki raatsin talle ka pakkuda!

See ei ole veel kõik. 

Eiteamispäeval tuli mõte teha vahukomme. Idee juba kummitas sellest päevast, kui sefiirikorvikesi tegime, sest ega vahukommid suurt ei erine, lihtsalt želatiini läheb veel sinna sisse. Pilte ma nendest ei teinud, sest noh ... vahukommid need küll ei olnud! Pigem miskit suflee sarnast, meenutas pisut linnupiima aga ei ole selleski kindel. Viga oli lihtsalt selles, et tegin neid köögikombainis vahustamise programmi peal aga vaja oleks olnud korralikku mikserit, ilmselt ajaks ka käsimikser asja ära aga siis oleks vaja veel lisakäsi, et sinna vaikselt siirupit sisse valada. Ah ja mul on veel vaja termomeetrit siirupi keetmiseks, praegu käis kõik ehku-peal! Niiet kui parem tehnika selleks on, siis proovin kindlasti uuesti. 

Retsept on siin.

E.

Koerabeebid

Koerabeebid sündisid 18. aprilli varahommikul, trall käis terve öö ja kiire visiit kl 4 hommikul Pollyga erakorralisse kliinikusse (1 minut, 3 süsti ja €40) aga koju tagasi jõudes kl 4.39 sündis esimene kutsikas ja siis nii edasi kuni kella 8ni, kuni kõik 6 ilmavalgust nägid! Kahjuks 2 nendest ei olnud piisavalt tugevad ja nii kaotasime me nad kahel järgmisel. Teised 4 on nüüd nädalased, üks nendest veel siiski palju pisem, kuid ta siiski sööb, lihtsalt peame silma peal hoidma, et teised 3 karupoega teda eemale ei nügiks. Täna öösel oli esimene kord selle nädala jooksul, kui sain ise terve öö magada (nagu päris beebid!), muidu olen ikka iga piiksu peale neid kontrollimas käinud, et Polly neile peale ei lamaks kui ennast keerab või ta oma linasid kokku ei kraabiks (nagu tal muidu kombeks teha on) ja kutsikad mööda pesa laiali ei pudeneks ning kontrollida, kas väike mustu ikka ka süüa saab. Polly ise on hästi tubli ja paar-kolm päeva pesa juurest eemale ka saanud, et käppi sirutada ja värske õhu käes paar kiiremat ringi teha, süüa tahab ta aga ainult oma pesas kutsikate juures (tema menüüs on hetkel riis ja tuunikala). Snoopy peab siiski veel kikivarvul ringi liikuma, ise jube uudishimulik aga Polly ei taha teda üldse all korrusel näha! Koeraelu, eh!

E.

Ootame...

Kutsikad on kohe-kohe sündimas. Tegelikult arvasin eile õhtul, et nüüd hakkavad tulema, sest Polly vaeseke ähkis ja puhkis ja üldse näeb välja nagu suur puuk, ma siis ei raatsinud magama minna, et äkki ta ei taha ta üksi jääda... ja ei lubanud Williamil ka minna, magasime kõik siis eile diivanil. Mina Pollyga ühel ja poisid teisel, hommikuks ei olnud miskit muud kui kange kael, peavalu ja väsimus. Hommikul tundus, et hakkab miskit juhtuma, ta kobis oma pessa ja ei lubanud Snoopyt sinna aga nüüd on jälle tagasi diivanile kolinud. Oh seda ootamist. 

Eile oli superilus ilm ja sain aias palju tehtud, lilli oli vaja ümber istutada ja osa seemneid said ka aknalauale mulda. Kasvuhoone tellitud ja saabub paari nädala pärast! 

Esmaspäeval sain lõpuks kingakapile nupud ette (hästi armsad on) ja tahaks tegelikul paar pilti ja riiulit ka koridori seina riputada enne kui kutsikad tulevad, aga selles osas peab meesterahva abi paluma. 

Nüüd on vaja samat värvi lillepott vaja leida...

Ja muidugi olen vahepeal küpsetanud ka! Pühapäeval olin tööl ja muud suurt teha ei saanud, niisiis oli esmaspäev "vaba päev" ja tegin keeksi. Tegelikult plaanisin teha pärmi-lehttaigent ja nendest vist juusturulle vms aga mul ei olnud küpsetuspaberit ja oli palju keefiri järgi, niisiis leidsin sellise retsepti ja tuunisin selle ümber marmorkeeksiks. Lihtne aga hea! Välja tuli selline: 

E.  

Kes teeb see jõuab, kes jõuab see teeb...

Laupäev, 4. Aprill 
Mina olen juba varavalgest üleval ja muudkui askeldasin. Will täna terve päev Wexfordis ja sain siin rahulikult oma asja ajada... kardinate õmblemine ju pooleli! Koridoris on meil aken, millega ei osanud muud peale hakata, ribid on seal küll ees aga vaja ikka pisut hubasust ja kihilisust (?) lisada. Paar päeva tagasi sain kätte tellitud jupi materjali, millest pidin ise sobiva kardina õmblema... Aga eks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. 

Õige eesti naise kombel kruvisin selle kõigepealt seina... 

"Tere, kas teil seda asja on, mis kardina üles äärde käib?!"

Sai jälle õmblusmasin urisema pandud...

Laupäeva õhtul tuli Klari külla (no ta oleks varem jõudnud aga helistas, et tema vaatab tee ääres kuud, mis olevat olnud oranž ja suur kui kummaõhupall)... meil olid järgmiseks päevaks suured plaanid, ikkagi lihavõtted!

Pühapäev, 5. Aprill

Ja suurte plaanide all mõtlesime me küpsetamist - ja kuna me ei suutnud otsustada, kas teha kringlit või Kirjut šokolaadi-kohupiimakooki, siis tegime mõlemat :)

Aga õigete eestlaste kombel alustasime pühapäeva hommikut munade värvimisega. Siinmaal sellist kommet ei ole ja valgeid mune ka saada ei ole, nemad ajavad endale hoopid šokolaadi mune sisse!! 

Ja siis läks küpsetamine lahti... Ja miks teha ainult üks kook kui võib teha mitu! Kringel nagu kringel ikka, aga see kohupiimakoogi retsept oli küll tore leid. Õnneks on meil siin poola-läti poes ühte sorti kohupiima saadaval, ajab asja ära, ja väga hästi veel. Ainuke jama selle koogi juures on see, et peab liiga kaua selle jahtumist ootama... Mis ma ikka seletan, vaadake pilte.

Ajasin söögiisu peale? 

Eija